Koomiksitöötubade sari jõudis Koidula gümnaasiumisse

Töötoa õpetajad olid koomiksikunstnikud Petri ja Joonas Soome Instituudi ja Soome Koomiksiseltsi (Sarjakuvaseura) poolt korraldatav koomiksitöötubade sari jõudis 16. detsembril järjega Pärnusse: Koidula gümnaasiumis tutvustati koomiksit kui omaette kultuuriliiki.
Töötubade idee kasvas välja 
FINEST koomiksinäitusest, mis tutvustas kümne Eesti ja kümne Soome kunstniku nägemust teemal "24 tundi" ja oli nii tehniliselt kui ka stiililiselt mitmekülgne väljapanek mõlema riigi nüüdiskoomiksist. FINEST projekti idee sündis eelmisel aastal, kui Soome Instituudis jõuti äratundmisele, et on vaja luua ja tugevdada kontakte koomiksikunstnike vahel Soome lahe põhja- ja lõunarannikul.
Koomiksitöötoad on toimunud nii Lätis kui Eestis. Käesoleval  sügisel jätkus ettevõtmine Tartus, Viljandis ning Haapsalus, Pärnus olnud töötuba pani sellele sarjale ühtlasi ka punkti. Töötubasid juhendasid koomiksikunstnikud Joonas Sildre Eestist ja Petri Koikkalainen Soomest
 ning osalejateks olid noored alates 15. eluaastast. Koomiksitöötubade eesmärk
oli tutvustada koomiksit kui omaette kultuuriliiki ja seda, kuidas kasutada
 koomiksi pakutavaid vahendeid oma loo jutustamiseks ning sõnumi edasiandmiseks.
Lisaks Koidula gümnaasiumi õpilastele võtsid töötoast osa ka  Sütevaka humanitaargümnaasiumi ja Vene gümnaasiumi õpilased.
Loe lisa: küsimustele vastavad Joonas Sildre ja Petri Koikkalainen

Koomiksikunstnikud Joonas Sildre ja Petri Koikkalainen leidsid aega vastata ka mõnele küsimusele, vastuseid aitas vahendada Kadri Kaljurand Soome instituudist.

Miks koomiksikunst on teie jaoks oluline?

Joonas: Mulle meeldib lugusid välja mõelda ja koomiks on hea viis nende jutustamiseks.

Petri: Ma leidsin tee koomiksiteni alles pärast murdeiga, enne arvasin, et see on selline kerge meelelahutus ja see ei huvitanud mind, aga hiljem sain aru, et see on palju mitmekesisem. Koomiksil on palju tehnikaid ja võimalusi loo jutustamiseks. Koomiks on oluline, sest selle abil saab inimesi asjadest teise nurga alt mõtlema panna, see annab neile uusi ideid ja võimalusi end väljendada. Olen kasutanud koomiksit palju oma töös lastega, kuna tegelen Soomes igapäevaselt koomiksitöötubade ja -tundide läbiviimisega.

Mis on Eestis toimuvate töötubade eesmärk?

Petri: Anda noortele võimalus tutvuda koomiksiga, rääkida koomiksist. Selgitada, et see on tore ja lihtne viis oma ideede väljendamiseks ja esitamiseks. Hea võimalus koostööd teha. Tänu koomiksiblogile, kuhu tööd üles riputame, näevad noored, mis sorti ideid ja töid tegid teiste linnade õpilased Eestis ja Lätis. See annab neile hea võimaluse võrrelda enda lähenemist koomiksiülesande lahendamisel teiste omaga.

Joonas: Kui ma olin noor, siis see oleks olnud ootamatu, kui keegi oleks kooli tulnud rääkima koomiksist või õpetama selle tehnikaid, kuna minu nooruses oli koomiks asi, mida keegi ei teinud eriti. Praegu on tore, et paljud lapsed ise tegelevad sellega ja neil on hea võimalus töötubades juurde õppida.

Petri: Koomiks on omaette kunstiliik, väljendusvahend. Õpetajatel oleks ka kasulik teada, kuidas koomiksit kasutada näiteks ajalootunnis või mujal, see on hea viis õpetamiseks.

Joonas: Näiteks USA-s tehti uuring selle kohta, mis on parim viis sõjaväes sõduritele erinevaid asju õpetada ja selle tulemusel leiti, et koomiks on parim ja töötab kõige tõhusamalt!

Petri: Oma töös Soomes (Petri Koikkalainen töötab Soome Koomiksikeskuses noorsootöötajana toim.) kasutan koomiksit eri inimestega: täiskasvanud, vanurid, teismelised, probleemsed noored, olen käinud vanglates ja haiglates õpetamas. Koomiks on hea vahend tõlgendada seda, mis maailmas ümberringi toimub, ja hea võimalus inimesi suunata.

Viimasel ajal kasutatakse igasuguste emotsioonide väljendamiseks aina enam ja enam erinevaid sümboleid ( emotikonid ja smailid Skype's ja Messengeris jms). Kas olete oma õpetamistöös märganud, et see on mõjutanud seda, kuidas lapsed joonistavad ja end visuaalselt väljendavad?

Petri: See on jah üleüldine, sest mida aeg edasi, seda vähem kasutatakse sõnu, väljendatakse end lühidalt ühe lausega, kasutatakse palju sümboleid kõiges, lühendeid, laensõnu erinevatest keeltest. Aga üldiselt ma arvan, et koomiks on üks viis selleks, et õppida loo jutustamist ning edasiandmist ja seda kuidas kasutada teksti ja panna lugu n-ö tööle, et end paremini väljendada. Mõnikord on naljakas, et joonistatakse karakter, kellel on õnnelik nägu ja siis jutumulli sisse joonistatakse naeratava näo emotikon, sest lapsed on harjunud seda kasutama erinevates chattides. Seda ma esimestel õpetamise aastatel ei täheldanud, aga nüüd on seda küll, et jutumulli sees ongi teksti asemel vaid üks sümbol.

Facebookis näeb Soome Instituudi konto all  nii Viljandi kui ka Tartu töötubadest pilte.

Blogi, kuhu koomiksid üles lähevad - Sajakuvablogit 
 
Edda Teearu, Koidula gümnaasiumi kunstiõpetaja